AIS (Automatic Identification System – Automaatne Identifitseerimise Süsteem)
Süsteem loodi selleks, et muuta mereliiklust ohutumaks. Algselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt ainult laevadele mõeldud süsteem on tänaseks rakendust leidnud ka rannikuriikide igapäevatöös laevaliikluse jälgimisel. Süsteemi kasutatakse põhiliselt laevade identifitseerimiseks ja nende asukohtade määramiseks.
AIS transponder saadab automaatselt informatsiooni, milleks on laeva asukoht, kiirus, navigatsiooniline staatus, läbi VHF saatja, mis on ehitatud transponderi sisse. Saadetav info pärineb tavaliselt laeva navigatsiooniseadmetest. Ülejäänud saadetav informatsioon nagu laeva nimi, kutsung jms on juba transponderisse installeeritud, selle paigaldamise ajal. Vastuvõetud informatsiooni saab kuvada ekraanile või kaardiplotterile ja see näeb välja nagu radari kuvatav pilt. Kõik laevad, mis on varustatud AIS transpondritega, vahetavad informatsiooni läbi VHF kanalite 87B ja 88B.
AISi kuvatav pilt
AIS transponder on kohustuslik kõikidele rahvusvahelisi reise tegevate laevadele üle 300 RT
AIS transponder on kohustuslik kõikidele riigisiseseid reise tegevatele laevadele üle 500 RT
AIS transponder saadab järgmist informatsiooni
1.Muutumatu informatsioon:
IMO Number (kui on saadaval)
Nimi
Kutsung
Mõõtmed (pikkus, laius)
Laeva tüüp
2. Muutuv Information:
Asukoht
Kurss
Kiirus
Navigatsiooniline staatus
3. Reisi üksikasjaline informatsioon:
Süvis
Lasti tüüp
Sihtsadam ja sihtsadamasse jõudmise eeldatav aeg
AIS info reisiparvlaev Romantika kohta:
Name: ROMANTIKA
MMSI: 276486000
IMO: 9237589
Call Sign: ESRJ
Ais Type: Passenger Ship
1. juulil 2005 hakkas tööle Eesti rannikumerd kattev laevade automaatne identifitseerimise süsteem. Praegu kasutavad AIS andmeid lisaks Veeteede Ameti laevaliikluse juhtimise operaatoritele ka laevakontrolliinspektorid ja Piirivalveameti merepäästekeskuse operaatorid.
Süsteemi rajamine läks Eestile maksma umbkaudu üheksa miljonit krooni. Selle raha eest püstitati 12 vastuvõturežiimis töötavat AIS kaldajaama, töötati välja vajalik tarkvara ning loodi sidesüsteemid kaldajaamade ja laevaliikluse juhtimise keskuse vahel.
esmaspäev, 28. juuli 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar