esmaspäev, 29. september 2008
pühapäev, 28. september 2008
Neliteist aastat parvlaev Estonia hukust
Täna, neliteist aastat tagasi uppus reisiparvlaev Estonia. Ametliku versiooni järgi oli huku põhjuseks konstruktsiooniviga, kuid paljud inimesed usuvad ja on veendunud, et Estonia uppus pommiplahvatuse tagajärjel. Panen kirja mõned faktid, mis peaksid tõestama ametliku versiooni õigsust ja pommiteooria ümber lükkama.
Estonia hukkumise ajal ei olnud laeval vöörivisiiri enam ees. Seda saab väita pääsenute tunnistustele tuginedes. Kuna vöörivisiir tuli eest, siis on see kindlasti üks huku põhjuseid.
Estonia ei olnud esimene laev, millel oli vöörivisiiriga probleeme
Parvlaev Diana II-l (Meloodia) oli Estoniaga sarnane visiirikonsruktsioon. 1993. aastal Rostock-Trelleborgi liinil sõites murdusid tormilainetuses laeva visiirikonstruktsiooni lukud, visiir hakkas laevaninas kolksuma ja oli oht, et kukub üldse eest. Diana II kapten vähendas koheselt kiirust ning laev jõudis õnnelikult sadamasse. Visiiri vigastused olid peaaegu sajaprotsendiliselt identsed Estonia arvatavalt hukutanud vigastustega.
Kui Herald of Free Enterpise 6. märtsil 1987. aastal Belgia Zeebruggest lahkus, ei pumbatud vett ballastitankidest välja, mistõttu laev istus tavapärasest umbes 60 sentimeetrit sügavamal vees. Sadamast lahkudes unustati laeva vööriluugid lahti. Vesi tungis autotekile ja laev uppus osaliselt, kuna koht oli madal ja õnnetus juhtus sadamast väljudes. Loe õnnetusest siit.
Kolm Estonia uppumise põhjust
- Bureau Veritas andis Estoniale piiranguteta klassitunnistuse, mis lubas tal sõita avamerel, aga oma ehituselt ei oleks ta tohtinud sõita rannikust kaugemale kui 20 meremiili
- Estonia visiir ja ramp olid omavahel seotud – visiiri kinnituste purunemisel tõmbas visiir lahti ka rambi ja vesi tungis autodekile
- Estonial puudus veekindel lisavahesein, mis oleks takistanud vee juurdepääsu autodekile, ka siis, kui ramp oleks olnud avatud asendis
Pommiteooria
Mõned faktid, miks pommiteooria paika ei pea.
Visiiri ei saadud eest lõhata, sest sellel pole plahvatuse jälgi.
2000. aasta septembris toimunud sukeldumisekspeditsiooni käigus võttis Jutta Rabe laevalt metalliproove kohtadest, kus tema arvates oli toimunud plahvatus. Rabe lasi mitmetel instituutidel proove analüüsida. Viiest instituudist neli leidis, et metalliproovides olnud struktuurimuutused võisid pärineda plahvatuse järel toimunud muutustest, kuid puuduvad plahvatuse jäljed.
Helsingi Ülikooli seismoloogilise instituudi raport kinnitas, et Estonia huku ööl ei lõhkenud selles piirkonnas mingit pommi. Vastupidi, seismoloogilisest seisukohast oli see ebatavaliselt rahulik öö.
Kui vesi oleks tunginud laeva autodeki alt, siis laeva püstuvus oleks suurenenud ja ta ei oleks põhja üles keeranud. Kui vesi tungib autodekile, siis laeva püstuvus kaob ja laev keerab põhja üles nii, nagu juhtus Estoniaga. Järelikult ei saanud huku ajal allpool veeliini mingit auku olla.
Siiski, on ka seletamatuid juhtumeid. Nagu näiteks vraki betooniga katmine, hauarahulepe ja kadunud päästetud. Arvatavasti veeti Estoniaga mingit radioaktiivset sõjatehnikat ja sellepärast tahetigi Estoniat betooniga katta, kehtestati hauarahulepe ja kapten Piht kõrvaldati koos temaga olnud päästetutega, sest ta teadis midagi.
Estonia hukkumise ajal ei olnud laeval vöörivisiiri enam ees. Seda saab väita pääsenute tunnistustele tuginedes. Kuna vöörivisiir tuli eest, siis on see kindlasti üks huku põhjuseid.
Estonia ei olnud esimene laev, millel oli vöörivisiiriga probleeme
Parvlaev Diana II-l (Meloodia) oli Estoniaga sarnane visiirikonsruktsioon. 1993. aastal Rostock-Trelleborgi liinil sõites murdusid tormilainetuses laeva visiirikonstruktsiooni lukud, visiir hakkas laevaninas kolksuma ja oli oht, et kukub üldse eest. Diana II kapten vähendas koheselt kiirust ning laev jõudis õnnelikult sadamasse. Visiiri vigastused olid peaaegu sajaprotsendiliselt identsed Estonia arvatavalt hukutanud vigastustega.
Kui Herald of Free Enterpise 6. märtsil 1987. aastal Belgia Zeebruggest lahkus, ei pumbatud vett ballastitankidest välja, mistõttu laev istus tavapärasest umbes 60 sentimeetrit sügavamal vees. Sadamast lahkudes unustati laeva vööriluugid lahti. Vesi tungis autotekile ja laev uppus osaliselt, kuna koht oli madal ja õnnetus juhtus sadamast väljudes. Loe õnnetusest siit.
Kolm Estonia uppumise põhjust
- Bureau Veritas andis Estoniale piiranguteta klassitunnistuse, mis lubas tal sõita avamerel, aga oma ehituselt ei oleks ta tohtinud sõita rannikust kaugemale kui 20 meremiili
- Estonia visiir ja ramp olid omavahel seotud – visiiri kinnituste purunemisel tõmbas visiir lahti ka rambi ja vesi tungis autodekile
- Estonial puudus veekindel lisavahesein, mis oleks takistanud vee juurdepääsu autodekile, ka siis, kui ramp oleks olnud avatud asendis
Pommiteooria
Mõned faktid, miks pommiteooria paika ei pea.
Visiiri ei saadud eest lõhata, sest sellel pole plahvatuse jälgi.
2000. aasta septembris toimunud sukeldumisekspeditsiooni käigus võttis Jutta Rabe laevalt metalliproove kohtadest, kus tema arvates oli toimunud plahvatus. Rabe lasi mitmetel instituutidel proove analüüsida. Viiest instituudist neli leidis, et metalliproovides olnud struktuurimuutused võisid pärineda plahvatuse järel toimunud muutustest, kuid puuduvad plahvatuse jäljed.
Helsingi Ülikooli seismoloogilise instituudi raport kinnitas, et Estonia huku ööl ei lõhkenud selles piirkonnas mingit pommi. Vastupidi, seismoloogilisest seisukohast oli see ebatavaliselt rahulik öö.
Kui vesi oleks tunginud laeva autodeki alt, siis laeva püstuvus oleks suurenenud ja ta ei oleks põhja üles keeranud. Kui vesi tungib autodekile, siis laeva püstuvus kaob ja laev keerab põhja üles nii, nagu juhtus Estoniaga. Järelikult ei saanud huku ajal allpool veeliini mingit auku olla.
Siiski, on ka seletamatuid juhtumeid. Nagu näiteks vraki betooniga katmine, hauarahulepe ja kadunud päästetud. Arvatavasti veeti Estoniaga mingit radioaktiivset sõjatehnikat ja sellepärast tahetigi Estoniat betooniga katta, kehtestati hauarahulepe ja kapten Piht kõrvaldati koos temaga olnud päästetutega, sest ta teadis midagi.
neljapäev, 25. september 2008
teisipäev, 23. september 2008
pühapäev, 21. september 2008
neljapäev, 18. september 2008
Parvlaev Jõnn
Eelmisel aastal müüs Pärnu maavalitsus parvlaeva Jõnn AS Kihnu Veeteedele. Sellest ajast peale on ta seisnud Pärnu laevatehase kai ääres. Uudist müügi kohta loe siit.
Laevatehase kai ääres on Jõnn punaseks värvitud ja arvatavasti ka mõningaid remonttöid tehtud. Teised pildid.
.
kolmapäev, 17. september 2008
Tallinki töötajad jõudsid ettevõttega palgaküsimustes kokkuleppele
Lõpiks ometi jõuti palkade osas kokkuleppele. Lähemalt saad lugeda siit.
teisipäev, 16. september 2008
pühapäev, 14. september 2008
kolmapäev, 10. september 2008
teisipäev, 9. september 2008
laupäev, 6. september 2008
kolmapäev, 3. september 2008
teisipäev, 2. september 2008
esmaspäev, 1. september 2008
Tellimine:
Postitused (Atom)